Uue aasta esimene nädal algas laagriga Vooremäel. Suuri, kui ka väikseid suusa-orienteerujaid oli laagrisse kogunenud omajagu. Hommikuti olid treeningud kaartidega ja õhtuti lihtsalt suusatati või kuidas kellegil. Teisipäeva õhtul avati suusa-o hooaeg ka Eestimaa pinnal
Tartu linna auhinnavõistlusega märkeorienteerumises. Tulemused olid nii nagu nad olid, kellele head, kellele halvad. Igal õhtul kogunesid laagrilised kokku, et kõrva taha panna kogenud inimeste nõuandeid ja õpetusi. Viimasel päeval toimus
sprinditeade, mis oli heaks trenniks. Treeningtunde ja kilomeetreid kogunes nelja päeva jooksul üsna korralikult.
 |
| (Autor: Kerstin Uiboupin, "suusarajad Vooremäel") |
Nädalavahetusel võisteldi Madona lähedal suusa-o radadel.
Tulemused ja kaardid.
Võistlejate kommentaarid võistluse kohta on oodatud kommentaaridesse. Võimaluse korral võiks ka kaarte blogisse üles panna. Mõned võistlesid ka Holstre-Pollis Swedpanga etapil.
Tulemused.
Tuleval nädalavahetusel võisteldakse juba Põlva MV'l Hatikul, mis saab olema kindlasti füüsiliselt nõudlik ja usun, et ka kaarditehnilise poole pealt. Norra EM ja MM ei ole enam kaugel.
Head treenimist!
5 comments:
Kõigepealt mainin ära, et kaardid leiab korraldaja koduleheküljelt ning asjaosalised võiksid oma teekonna ka joonistada (pean silmas M21 klassi).
Väike kommentaar oma võistlusele.
Esimesel päeval (lühirada) suutsin sõita ilma suuremate vigadeta ning minek oli ka päris hea. Ühe väikese vea tegin (umbes 15 sekundit), lugesin valesti ette ilmselt. Täiskiiruselt kaarti lugeda polnud üldiselt probleem, paar mõnesekundilist seisakut siiski oli. Finišis arvasin, et ega teised palju kiiremini ei sõida, kui üldse sõidavad, aga võta näpust. Tarvo võiduaeg
pani imestama küll (kaotasin 1.22). Kaotuse põhjuseks arvan olevat mitte enda kehva suusavormi, ega aeglast kaardilugemistkiirust, vaid halba stardipositsiooni. Väga suuri lõikeid ei tehtud (va üks, mida kasutades võitis umbes 20 sekundit), kuid taga startijatel on muidki eeliseid (näiteks on kitsad tõusud laiaks sõidetud ning kurvid "sirged"). Natuke häiris see, et paljud buraaniga sissesõidetud rajad olid kaardil täpitusena. Sellega harjus õnneks kiiresti. Korraldusliku poole peale veel üks miinus, M21 raja 10. punkti kontrolljaam oli kinnitaud peenikese oksa külge, mis mõistagi ära murdus. Mina leidsin jaama umbes 5 meetrit eemalt lumest, kuid mõnel hiljem startinul jäi märge üldse tegemata.
Teine päev (tavarada). Järjekordselt loosiõnn ei naeratanud. Stardipositsioon umbes sama, mis lühirajal, kuid seekord maksis see valusamalt kätte, sest rada oli planeeritud nii, et lõikamiskohti kogunes päris palju. Oma sõiduga jään vähem rahule kui esimesel päeval. Füüsilise soorituse koha pealt ei kurda (ainult vahepealt olid käed nagu spagetid), kuid kaardipool andis natuke soovida. Suuri vigu suutsin vältida, kuid mõned ebaõnnestunud teevalikud võtsid oma aja. Finišisse jõudsin 11 kilomeetri pikkusel rajal 1 tunniga. Eilsest kogemusest teadsin, et stardiprotokolli tagaotsas olevad mehed sõidavad kiiremini. Arvasin valesti. Nad sõitsid palju kiiremini (kaotasin 6.02). Vigu kogunes umbes 2-3 minutit (koos teevalikutega). Ausa mängu reegleid sai ka eiratud. 19. punkti sõites oli kaardile märgitud väike teelõik, kus sõitmine suuskadega keelatud. Ei tea ise ka miks, aga just sealt ma sõitsin. Hiljem selgus, et seda teevalikut kasutasid veel paljud teised sportlased, sealhulgas ka võitja kahe päeva kokkuvõttes. Suurt ajalist võitu sellega ei kaasnenud (Evenile isegi kaotasin).
Kokkuvõttes jään nädalavahetusega peaaegu rahule, korralikud treeningvõistulused olid. Põlvakatel läheb kindlasti paremini. Kartke mind!
esimesel päeval jäin sõiduga rahule, kuigi reaalne oli ka alla 33 minuti sõita. Sõit üldises plaaanis kulges üsna hästi, aga apsakaid siiski esines(ristist korra valele poole keeramine, ristist mööda sõit ja üks teevaliku apsakas, kus alustasin juba teist varianti, kuid otsustasin siiski ümber pöörata ja esimest varianti kasutada)
Kindlasti mängis suurt rolli ka stardipositsioon, nagu Tiit juba mainis. Startisin võistlejaterivi lõpust, mis andis hea eelise.
Teisel päeval stardipositsioon enam nii hea ei olnud. Kui esimesel päeval olid kitsamad rajad juba üsna laiaks sõidetud, siis seekord olin üks neist, kes teiste jaoks neid laiemaks tegi. apsakaid esines rohkem kui esimesel päeval, samuti mõned teevaliku vead.
Arvan, et meestepõhiklassi sportlased tegid rahuldava tulemuse, sest esikümnes oli viis eestlast.
Esimene päev ei saanud mootorit käima, diisel nagu ta on. Korraldajate poolt antud lendstart lõi alguses rütmi ka sassi, mille oleks pidanud mõne sekundiga korda saama, aga ilmselt ei suutnud kohe keskenduda ja hakkasin liialt rapsima, tulemuseks kehv sõit.
Suusk oli ka kehv.
Teine päev oli tore, täis nauding. Lipe hea. Kuna kaart anti minut varem kätte, jõudsin enamus teevalikuid ära teha, nii et stardist ainult tulistasin. Mõned apsakad tulid (valele poole sõidud), ilmselt olin liiga võlas sõidust ja ei suutnud ristist aru saada.
Kripeldama jäi ikkagi ja jääb veel kauaks ajaks esimese päeva sõit, oli vaja lihtsalt säilitada külma närvi. Aga nagu öeldakse:"Kaotustest õpime kõige rohkem!"
Mina sõitsin Lätis naisteklassis, kuna varasemalt pole omavanuste seas eriti konkurente olnud. Nüüd sain end kuni 20 aastat vanemate kogenud läti ja leedu naistega võrrelda.
Mõlemal päeval startisin täiesti ees, kuid kuna meie klassis ei olnud eriti palju osavõtjaid, siis stardipositsioon eriti ei lugenud. Siiski pidin mõnes kohas esimesed jäljed tegema ja punkte käivitama.
Esimesel päeval kaotasin võitjale ühtlaselt peaaegu iga punktiga. Paar vale teevalikut ja üks ebatäpsus kaardil (muidugi ise oleks pidanud sellest kohe aru saama) tõid vigu kokku umbes 1min, kaotust oli aga 2.24. Suurem kaotus kogunes just raja algusosas, lõpp oli võitjaga suht võrdne.
Teise päeva finišis oli üsna masendunud meeleolu, kuna enda arust läks sõit veel palju hullemini kui eelmisel päeval. Neljandasse punkti minnes ei olnud ristmiku kuju ja punkti asukoht 100% ette loetud, seetõttu tuli üllatusena, kui pidin järsku 90kraadise pöörde tegema. Lõppes see nii, et olin ninuli lumes ja kui suusad lõpuks hangest välja sain ja tagasi rajale jõudsin, oli planzet lahti tulnud ja kaart lendas välja. Õnneks ei olnud tol hetkel liiga kõva tuult ja väikese ukerdamise järel sain kaardi tagasi. Lumest puhtaks, plazetile, sõitsin lõpuks 10m kaugusele punkti ja hakkasin 180 kraadi vales suunas ülesmäkke suruma. Sain enda veast peagi aru, sundisin end veel rahulikuks ja sõitsin siis tagasi alla viiendasse punkti. Kuuendasse minekul tegin ka veidike vale variandi, kuid see polekski nii suure kaotusega olnud, kui ma poleks segadusse sattunud ühest lisateest. Nii, nende kolme etapi peale kokku 3min kaotust. Järgmised kolm etappi jälle ilusti, kuni kümnendani. Esiteks viivitasin liiga kaua otsustamisega ja lõpuks valisin variandi, kust pidi väga väikest teed mööda päris järsku mäkke sõitma. Mõne tugevama inimese või paremate ilmastikuolude puhul oleks see vast võidukas olnud, aga mitte minul sel päeval. Ülejäänud 8punkti läksid normaalselt.
Hiljem olin üllatunud, et kaotasin ainult 35sek. Arvasin, et üle 5min. Hiljem etapiaegu vaadates nägin, et peaaegu kõik need etapid, kus viga ei teinud, olid esimesed. Suht korraliku edumaaga.
Kummalgi päeval ei olnud head sõidutunnet ega koostööd kaardiga - arvatavasti puudus korralik keskendumine.
Kokkuvõttes teine koht. Ei ole enda sõitudega rahul.
Post a Comment