Lõpuks siis väike kokkuvõte laagrist, mis toimus 16.-21. august Otepääl. Osalesid nii Eesti kui Soome parimad suusa-o pojad ja tütred.
Laager oli sisutihe.
Päeval, nagu ikka laagris, kaks treeningut ja õhtuti analüüsiti suusatehnikat, mille Eivind (soomlaste uus peatreener) oli päeval üles filminud. Vaadati kuidas sõidavad Norra parimad murdmaasuusatajad (tehnika) ja millised on meie puudujäägid. Tundus, et sõidame küllaltki hästi, kuid pisivigu leiab alati.
Ühel õhtul pidas Eivind loengu treeningmetoodikast (Norra treeningmetoodikale tuginedes), sai meelde tuletatud ja üle korratud mõned põhitõed ning kõrva taha pandud ka midagi uut.
Eriti huvitavad ja võib ka öelda arendavad tundusid nende kaardiharjutused, õppisime palju uut ning saime nippe, kuidas peaks talvel sõitma ja kaarti lugema, et tippkonkurentsis kaasa rääkida.
Laagri vast kõige arendavam treening nii kaardi, kui füüsilise poole pealt oli plansetiga intervallid Apteekrimäel, kus starditi igale intervallile erinevas järjekorras (sai oldud nii saak, kui ka jahimees).
Tõusud tuli võtta imitatsioonihüpetega ning plansetist ei tohtinud väga kinni võtta, kuigi jah, seda reeglit sai korduvalt rikutud. Reegel, et plansetist ei tohi kinni võtta, sunnib rohkem kaarti lugema ja kontrollima, samas ei kannata suusakiirus, sest käed saavad kogu aja tööd teha. Intervallide pikkused jäid 7-11 min vahele. Kasutada tohtis ainult teid, sihte ja lagedaid ning lõikamine oli keelatud. Kahjuks sellele treeningule paljud eesti tiimiliikmed ei jõudnud (kes sai vigastuse, kellel töö, kes tundis ennast Otepääl leviva kõhuviiruse pärast kehvasti jne), üleüldse jäi eestlaste rida laagri lõpuks väga hõredaks.
Plaani mahtusid veel jalgpallimatš, palju rullsuusatamist, natuke core strenghti, üks pikem jooksuots (3 h) ja viimase päeva hommikul tehtud tempotreening Tehvandil, mis jäi olenevalt sportlasest 20-30 km vahele.
Muljeid:
Piret: Laager oli väga edukas, sai palju nippe ja kogemusi. Rühmatreeningud olid kasulikud, kuigi paar tähtsamat trenni jäi mul vahele. Rohkema seltskonnaga on ikka palju vahvam treenida kui üksinda ja ilma treenerita. Motivatsiooni tuli kohe rohkem juurde ning nüüd ei jää muud üle kui edasi treenida.
Evely:
Laager oli igas mõttes väga kasulik:
1.Ellujäämiskursus Tehvandi rulliradadel sai läbitud. Õnnelikult! Mitte ühtegi kukkumist, kepimurdmist ega midagi sellist.
2.Kõik treeningud olid äärmiselt arendavad. Mitmeid häid ideid leidus, mis väärt kordamist.
3.Tehniliselt õigesti suusatamiseks sai palju väga olulisi punkte kõrvataha pandud.
4.Väga hea inglise keele praktika.
5.Tutvusringkond laienes.
Ja selle kõige juurde kuulus funfunfun. Super! Väga tahaks teinekordki nendega laagris olla. Äkki võimalik talvel laagri teine nädal koos teha?
Piibe:
Koprakarika järgselt lõi välja vana vigastus, mis korra seadis kahtluse alla laagris osalemise. Kuna plaanis oli rohkem suusatreeninguid, uskusin, et koormus põlvele ei ole nii suur ja saab treeningprotsessis kaasa lüüa – nii oligi . Aga sellega kõik ei lõppenud.... Üllatusi oli mul veel varuks - esimesel treeningul rullidega Tehvandi radadega tutvumas, suutsin korralikult külje maha panna ja ka suusakepi murda. Kuid treening oli mõnus - sai koos treenitud, tehnikat filmitud ja õhtul seda kõike analüüsitud. Järgmisel päeval ei olnud laagri juhtumised minu jaoks ikka veel lõppenud - kui hommikune 2,5 h treening oli nauding, siis õhtune immitreening lõppes halvasti – herilane nõelas põlveõndlasse. Teadsin, et üldjuhul olen sellistele asjadele allergiline ja olen tavaliselt saanud asja kontrolli alla, aga seekord nii ei läinud. Ja kui neljapäev tegin veel treeningud kaasa, siis reedel näis asi hullemaks minevat (kogu põlve ümbrus oli üles paistetanud) ja otsustasin laagri kahjuks pooleli jätta. Südames küll kraapis, sest Otepää-Kääriku ümbruses on trenni tegemine meeletult motiveeriv, kuid seekord sedapsi. Ükskõik, et viibisin laagris lühiajaliselt, siis sai soome koondisega tuttavaks, koos jala joonele pandud ja uusi teadmisi suusa-o valdkonnast!
Daisy:
Minul jäid küll tähtsamad ja rohkem suusorienteerumisele pühendunud treeningud tegemata, kuid kasu sain ma laagrist sellegipoolest. Tutvusin enda praeguste ja tulevaste konkurentidega ning sain end nendega võrrelda, nägin, mida peaks rohkem treenima, millele tähelepanu pöörama. Kindlasti andis laager juurde motivatsiooni iseseisvalt harjutamiseks ja innustas uusi ideid ja treeningmeetodeid kasutama. Kindlasti võiks ka tulevikus treeninguid/laagreid võimaluse korral teiste maade koondistega ühildada, kuna vahetu kokkupuude oma konkurentidega ja uued teadmised ning nipid annavad rohkem juurde, kui lihtsalt omaette harjutamine.
Sai kokku pandud ka väike video, mis peaks andma natuke ülevaatlikuma pildi laagrist.
Evely:
Laager oli igas mõttes väga kasulik:
1.Ellujäämiskursus Tehvandi rulliradadel sai läbitud. Õnnelikult! Mitte ühtegi kukkumist, kepimurdmist ega midagi sellist.
2.Kõik treeningud olid äärmiselt arendavad. Mitmeid häid ideid leidus, mis väärt kordamist.
3.Tehniliselt õigesti suusatamiseks sai palju väga olulisi punkte kõrvataha pandud.
4.Väga hea inglise keele praktika.
5.Tutvusringkond laienes.
Ja selle kõige juurde kuulus funfunfun. Super! Väga tahaks teinekordki nendega laagris olla. Äkki võimalik talvel laagri teine nädal koos teha?
Piibe:
Koprakarika järgselt lõi välja vana vigastus, mis korra seadis kahtluse alla laagris osalemise. Kuna plaanis oli rohkem suusatreeninguid, uskusin, et koormus põlvele ei ole nii suur ja saab treeningprotsessis kaasa lüüa – nii oligi . Aga sellega kõik ei lõppenud.... Üllatusi oli mul veel varuks - esimesel treeningul rullidega Tehvandi radadega tutvumas, suutsin korralikult külje maha panna ja ka suusakepi murda. Kuid treening oli mõnus - sai koos treenitud, tehnikat filmitud ja õhtul seda kõike analüüsitud. Järgmisel päeval ei olnud laagri juhtumised minu jaoks ikka veel lõppenud - kui hommikune 2,5 h treening oli nauding, siis õhtune immitreening lõppes halvasti – herilane nõelas põlveõndlasse. Teadsin, et üldjuhul olen sellistele asjadele allergiline ja olen tavaliselt saanud asja kontrolli alla, aga seekord nii ei läinud. Ja kui neljapäev tegin veel treeningud kaasa, siis reedel näis asi hullemaks minevat (kogu põlve ümbrus oli üles paistetanud) ja otsustasin laagri kahjuks pooleli jätta. Südames küll kraapis, sest Otepää-Kääriku ümbruses on trenni tegemine meeletult motiveeriv, kuid seekord sedapsi. Ükskõik, et viibisin laagris lühiajaliselt, siis sai soome koondisega tuttavaks, koos jala joonele pandud ja uusi teadmisi suusa-o valdkonnast!
Daisy:
Minul jäid küll tähtsamad ja rohkem suusorienteerumisele pühendunud treeningud tegemata, kuid kasu sain ma laagrist sellegipoolest. Tutvusin enda praeguste ja tulevaste konkurentidega ning sain end nendega võrrelda, nägin, mida peaks rohkem treenima, millele tähelepanu pöörama. Kindlasti andis laager juurde motivatsiooni iseseisvalt harjutamiseks ja innustas uusi ideid ja treeningmeetodeid kasutama. Kindlasti võiks ka tulevikus treeninguid/laagreid võimaluse korral teiste maade koondistega ühildada, kuna vahetu kokkupuude oma konkurentidega ja uued teadmised ning nipid annavad rohkem juurde, kui lihtsalt omaette harjutamine.
Sai kokku pandud ka väike video, mis peaks andma natuke ülevaatlikuma pildi laagrist.
Suured tänud Eivind Tonnale, kes oli lahkesti nõus eestlasi enda käe alla võtma ja meile väärtuslikke õpetussõnu jagama.
Täname soomlasi kutse eest koos treenida.