23.oktoobril korraldas OK Võru Munamäe-Võru maastikujooksu, millest mina (Daisy), Tiit ja Even osa võtsime. Kuna mina olin sellel võistlusel esimest korda ja informatsiooni raja kohta olin saanud üsna vähe, siis ei osanud ma endale aja osas täpset eesmärki seada. Algselt lootsin saada aega alla tunni, kuid eelmiste aastate naiste ja enda vanuseklassi protokollid ei olnud väga julgustavad. Seepärast läksingi rajale eesmärgiga joosta nii kuidas jaksan ja normaalne aeg saada.
Raja alguses oli 1,5km allamäge mööda asfalti. Enda kohta tegin üsna kiire alguse, pulss oli juba siis kõrge ja mõtlesin, kas ma sellise tempoga alustades üldse lõpuni jõuan, kuid tegelikult olin ma tol hetkel üsna tagaotsas. Pulss oli kõrge, kuid enesetunne üsna hea, jalad olid lahti ja jõudu oli, nii et hoidsin ühtlaselt kiiret tempot, kuid nii, et jaksu ka lõpuni jätkuks. Peagi sain aru, et aeg alla tunni on väga reaalne, see teadmine andis veel jõudu juurde. Raja keskel pistis, just nagu soojenduselgi, kuid õnneks mitte tugevalt ja kaua ning see otseselt jooksu ei seganud.
Ma arvan, et tegin õige otsuse minna rajale orienteerumisjalanõudega, sest metsateed olid tõusudel vihmast ja lumest libedad ning naelikutega sai väga edukalt ja kiiresti üles. Asfaldil hoidsin pigem tee äärde ja ausalt öeldes ei olnud asfaldil vahet, kas ma jooksen seal tavalise botasega või o-jalanõuga.
Kui ma olin 35minutit võistelnud, siis avastasin ma, et varsti on lõpp ja oli ka, sest see tunnine jooks läks minu jaoks üllatavalt kiiresti. Alles viimane kilomeeter oli see, kus mul raske hakkas ja juba finišit ootasin. Raja keskosas lõbustasin end sellega, et jõudsin järjest järele inimestele, kelle ma alguses eest ära olin lasknud.
Minu lõppaeg oli 59.30 ehk pool minutit alla ühe tunni. Distants oli 13,1km, keskmiseks kiiruseks tuli umbes 4,5min/km. Olen enda jooksuga üsna rahul, kuna ammu pole olnud sellist võistlust, kus ma tunnen, et jõuan, kõik on okei ja tulemus hea. Võin üsna kindlalt öelda (arvestades ka paari varasemat lühikest krossijooksu), et vähemalt jooksuvorm on mul küll sel sügisel parem kui varem.
Hetkel jätkan treenimisega talvehooajaks, mis pole enam üldse kaugel. Homsest lähen Kopra treeninglaagrisse Sihvale, pärast seda pole enam palju lumelaagrini jäänud. (jeeejeeee)
Tulemused
Ma arvan, et tegin õige otsuse minna rajale orienteerumisjalanõudega, sest metsateed olid tõusudel vihmast ja lumest libedad ning naelikutega sai väga edukalt ja kiiresti üles. Asfaldil hoidsin pigem tee äärde ja ausalt öeldes ei olnud asfaldil vahet, kas ma jooksen seal tavalise botasega või o-jalanõuga.
Kui ma olin 35minutit võistelnud, siis avastasin ma, et varsti on lõpp ja oli ka, sest see tunnine jooks läks minu jaoks üllatavalt kiiresti. Alles viimane kilomeeter oli see, kus mul raske hakkas ja juba finišit ootasin. Raja keskosas lõbustasin end sellega, et jõudsin järjest järele inimestele, kelle ma alguses eest ära olin lasknud.
Minu lõppaeg oli 59.30 ehk pool minutit alla ühe tunni. Distants oli 13,1km, keskmiseks kiiruseks tuli umbes 4,5min/km. Olen enda jooksuga üsna rahul, kuna ammu pole olnud sellist võistlust, kus ma tunnen, et jõuan, kõik on okei ja tulemus hea. Võin üsna kindlalt öelda (arvestades ka paari varasemat lühikest krossijooksu), et vähemalt jooksuvorm on mul küll sel sügisel parem kui varem.
Hetkel jätkan treenimisega talvehooajaks, mis pole enam üldse kaugel. Homsest lähen Kopra treeninglaagrisse Sihvale, pärast seda pole enam palju lumelaagrini jäänud. (jeeejeeee)
Tulemused
Foto: Võrumaa 24 lehelt
No comments:
Post a Comment