Kui palju võib juhtuda ühe MK jooksul?

Kuna mul oli neljapäeval, 14. jaanuaril eksam, siis saabusime hotelli öösel kell 1. Kuus tundi und ja sööma. 7:30 olid kõhud täis ning jäime starti ootama. Starti oli 15 min tee ning jäime ootama, millal sõidavad välja vene kultuuripärandid mas bussid,sest me ei teadnud kuhu sõita. Muidu liikusid need liikuvad peldikud isegi 70 km/h, aga kui väike tõus vastu tuli, siis langes kiirus ikka 30 km/h peale.

Lühirada algas täiesti normaalselt ehk siis olin kenasti kaardis ja kõik sujus. Kuuendasse tegin vale teevaliku. 8-st punktis välja sõites magasin laskumisel maha esimese vasakpöörde ning kuna olin ette lugenud, et esimene parem ja siis vasak, tegin ühe tobeda ringi sisse. Esimese ringi lõpuni sujus hästi.
Teine ring: Esimesse väga loll valik, aga muidu ok.
Kolmas ring: Orienteerumise koha pealt sujus kõik hästi, kuid kui olin teel 6-ndasse punkti sõitsin laskumisel vastu puud. Õnneks jõudsin käe ette panna ja pea asemel tabas puud mu käsi. Pea käis vastu maad ja suusad jäid kahe puu vahele kinni. Käsi oli valus ja ukerdasin tükk aega, et püsti saada. Õnneks 7-dasse sõit oli mul ennem peas ja viga ei tulnud, kuid 8-dasse minnes oli pea kukkumisest veel nii uimane, et ei suutnud kaardile keskenduda. Alates 9-dast oli jälle pea selge.


Sprint: Ei läinud just kõige paremini ning tagatipuks õnnestus mul veel enne lõppu ajavõtusüsteem ära kaotada. Otsisin, aga üles ei leidnud. Pidin katkestama. Kaarti ei lisanud, kuna mul õnnestus see ära mäkerdada.

Sprinditeade: Tarvo alustas ja mina lõpetasin. Mõlemad pidime sõitma 3 ringi, mis olid kuskil 7-8 min pikad. Oma viimase ringi esimese punktiga tegin veidi viga ja lasin Tsehhi võistkonna mööda, kuid juba teises oli vahe tagasi võetud ning kolmandasse minnes nägin, kui ta veale läks ja sain uuesti eest ära. Sprinditeade on ainus sõit millega rahule jäin.













Tavarada: Viimane päev ja viimane sõit. Veel üks võimalus 30 hulka pääseda. Hommikul sõin palju, et rajal kõht tühjaks ei läheks. Samuti jõin palju, kuna me ei olnud kindlad kas kaardivahetuses ka üldist jooki pakutakse. Mina ei joonud tavaraja jooksul kordagi, sest ei näinud seda võimalust, aga nagu hiljem Tarvolt kuulsin, siis ikkagi pakuti. Tavaraja esimene ring sujus hästi kuigi etapid 4-5 ja 5-6 oleks saanud paremini lahendada. Mõlema puhul vaatasin kiiresti hoo pealt, et on palju tõusu ja nikerdamist ning otsustasin ringi minna, kuid tegelikult oli ikkagi suhteliselt lauge.
Teine ring: 13-ndasse sai jälle valesti lahendatud, läksin valelt poolt karjääri. Kaks risti enne punkti otsustasin nurga maha lõigata, kuid oleks ma teadnud, mis hinnaga, poleks ma seda eluski teinud. Nimelt kukkusin lõikel ja nii õnnetult, et puuoks tungis läbi mu kombe, 2 soojapesupüksi ning tõmbas jalge vahele pea 10 cm haava ning mu kõige kallima vara peale 5 cm haava. Valu kui palju ning lisaks sellele tuli ajavõtu süsteem jälle lahti. Kaikad kiirelt käest ja üritasin haaknõelu sirgeks väänata. Taibates selle lootusetust, otsustasin süsteemi kindasse panna ja siis läbi kinda komposteerida. Mõte hea, kuid plaadi alla oli krõpsukinniti, mis mu nukkidelt nahka maha hakkas koorima. Kaikad uuesti käes jätkasin teekonda, mis oli väga valurikas. Järgnevad 2 km oli läbi valu, sest haiget tegid oksast tingitud haavandid ning nukke hõõrus ajavõtuplaat. Kuskil 17 punkti lähistel ma enam valust aru ei saanud. Edasi sõit lõpuni, ilma suuremate vigadeta, kuigi seisakuid ristidel oli ikka liiga palju. Sõidu tempo oli muidu väga hea. Jaksasin kõik ringid pingutada ja minek oli isegi nii hea, et kõik tõusud, kus oli laiem uisujälg, võtsin hüpetega.

Kokkuvõtteks: Enne EM-i tuleb kõvasti parandada oma tehnilist poolt ning suusavormi tuleb hoida ja veidi paremaks lihvida. Nõrkuseks on kindlasti ka järsud tõusud kitsa jäljega, kust üles saamine võtab ikka liiga kaua aega.