Elu on siin raske. Hommikul magada ei lasta, suusad tuleb ise määrida, sõita ei jaksa, salati peab ise hakkima, blogisse peab ka veel kirjutama - tahaks koju...
Tegelikult on kõik hästi, just nagu valdaval osal laagrilistel eilsel tutvumisõhtul enda hetkeolukorra kohta öelda oli. Ametlikult laagri 6. päev, kuid meie, suviste orienteerujate (Timo, Lauri, Sander ning Ragnar) jaoks alles 2. päev kulges meeldivalt talvises taktis. Rajad on siin mõnusad, heas korras ning talve esimesteks sõitudeks jõukohased. Kõige esimeses trennis pani küll kohe alguses vastu tulnud ca 1,5 km pikkune ja 100 m tõusuga Isometsä tõus paraja vaimse "põntšu", kuid mõne aja peale sai selgeks, et siinsed rajad pole õnneks nagu Penrose'i trepid, kus ainult lõputult üles sõita saab. Tõotab tulla fantastiline laager!
Lauri
No comments:
Post a Comment