Lugedes ja teades kõrvalseisjana eelnevaid päevi on mul heameel tõdeda, et noortel on kriitika- ja huumorimeel säilinud. Siia saabudes võttis meid vastu krõbe pakane, kuid see ei hirmutanud vapraid noori trenni minemast, kuigi külmavillid nii mõnelgi ihule tekkisid ja riided vastu ihu puudutada ei tohtinud.
Võistluspäevadel mindi vapralt starti, trotsides lund, külma ja jäist tuult. Ma ise istuksin sellise ilmaga soojas toas ja ei saadaks isegi mitte koera välja.
Õnneks ilmataat halastas ja laskis ka meil kena talveilma nautida ja nii möödusid treeningud sujuvas tempos. Ka nende soov sai täidetud, kes igatsesid lumelükkamise järgi. Ka minul tekkis hasart suusatamise järgi, nii nagu eelmisel aastal - 2 x päevas. Mõnus on suusarajal liuelda, vaadata kaunist muinasjutulist loodus, jälgida vastutulevaid suusatajaid, kelle vanus algab beebieast ja lõpeb kuldses vanaduses olevate daamide ja härradega. Tore on tõdeda, et leidub hulgaliselt inimesi, kes oma tervise eest hoolt kannavad.
Noortele sportlastele soovin sihikindlust, tahtejõudu ja jonni mitte alla anda ning jätkuvat huumorimeelt!
Suur aitäh Ellele, kes aitas mind (Dorist) ja Liisu suurest hädast välja!
2 comments:
Pai Doris - mes ädä tuu sis olli?
Kuule eetrimanustaja, kui veel oma segases keeles ja anonüümselt kommenteerid, siis tuleb sul tegemist minuga.
Valujev
Post a Comment